Kolmainu püha, Viiekümnenda päeva püha, rahvakeeli Nelipüha mõttest

Kiriku aasta eesmärk on juhatada meid Kristuse tulemisest Püha Vaimu tulemiseni.

Kiriku eesmärk ja kiriku süda on Euharistia ehk Kristuse Ihust ja Verest osasaamise salasus, mis saab võimalikuks just läbi Püha Vaimu kohalolu.

Püha Vaim on Isa Vaim, Ta lähtub Taevasest Isast.

Aga Püha Vaim on ka Poja vaim, kes Ta meile Isa nimel saadab ja ilma kelleta ei saa me Poega kogeda ega teda Issandaks hüüda.

Seega juhatab Püha Vaim meid kolmainu osadusse.

Sellel põhjusel on Piiblis esimese Moosese raamatu 2. peatüki 7. salmis, kus räägitakse, kuidas Jumal voolis inimese maapõrmust, öeldud, et Jumal puhus inimesse elu Vaimu ja temast sai elav hing. Püha Ireneus armastas korrata, et Jumal voolis inimese “oma kätega, milleks on Poeg ja Vaim”, andis talle kuju, lõi, valmistas ta maapõrmust ja Pühast Vaimust.

Maailma poleks olemas. “Võta vaid ära oma Vaim”, ütleb püha Basilius “ja ingliväed lagunevad ning maailm saab jälle olematuks”, korrates 104. laulu sõnu: “koristad sa ära nende vaimu, siis heidavad nad hinge ja saavad jälle põrmuks!”

Püha Vaim on tõelise elu eeltingimus.

Järelikult, on meie elu ainus eesmärk, kui korrata püha Saarovi Serafimi sõnu, “saada Püha Vaim”. See nõuab aga meil tõelist pingutust, askeesi - enda tühjendamiseks kõigest kurjast selleks, et Püha Vaim leiaks meis elukoha.

Kui Püha Vaim on meie peale langenud ja elab meis, alles siis algab tõelina askees, et meie elu oleks pidev Püha Vaimu kohalolu. Kui me kiriku uksest välja lähme ja enda seljataga sulgeme, hakkab see langenud maailm meid kohe endale tahtma. Hoidkem oma südame uks Vaimule alati avatuna. Lähme välja Rahuga!