Ära anna mulle laiskuse vaimu!

Püha Süüria Eefraimi palve koosneb kolmest osast, millest esimene osa räägib meie südame pattudest: Mu elu Issand ja valitseja! Ära anna mulle laiskuse, uudishimu, auahnuse ega tühja lobisemise vaimu!

Palve algab pöördumisega – meie südamest tuleva pöördumisega Jumala poole, mis on otsekui appi-karje ja kinnitus. Mu elu Issand ja valitseja! Jumal on minu Issand ja kogu minu elu sõltub temast – Tema ongi minu elu, ilma Temata ei ole midagi - ilma temata ma suren!

Mingil põhjusel on vaga Eefraim esimese südamepatuna toonud välja just laiskuse. Mida see õigupoolest tähendab – ära anna mulle laiskuse vaimu?

Esimeses Moosese raamatus on kirjutatud: Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud. Me näeme, et Jumal töötab inimese heaks. Ta paneb aeda jooksma elava veega jõed, ta istutab kõik viljakandvad puud, et inimesel oleks piisavalt süüa ja hea turvaline olla.

Jumal töötab inimese heaks, kelle ta on oma näo järgi ja enda sarnaseks loonud, Ta hoolitseb meie eest, kui armastav Isa. Ja ometigi inimesele ei piisa sellest - ta otsib midagi enamat. Inimene tahab ise saada Jumalaks aga ilma Jumalata. Me teame, mis juhtub. Inimene kaotab kontrolli, tema jõud ei käi üle jumalaks olemisest ilma Jumalata. Ta on otse kui kontrolli alt väljunud tuumareaktor, mis töötab täisvõimsusel, ja mis on lahtiühendatud reaktori jahutus- ja juhtimissüteemist. Ta hävitab iseenda ja kõik mis tema ümber.

Inimese langusega langeb kogu loodu ja puruneb kildudeks. Ka nüüd näeme, et Jumal tegutseb ja võimaldab inimesele, kelle Ta on endast väljamineva armastuse väega loonud, pehme maandumise: Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.

Ja enamgi veel ta saadab meile, kes me elame patupimeduses oma ainusündinud Poja, kes on tõeline Jumal ja kes saab tõeliseks inimeseks, et taasühendada see langenud inimene oma armastava Isaga, et anda meile tagasi Jumala laste staatus, et me päriksime igavese elu Kristuses.

Iga kord, kui me olema eksinud ja hüüame appi Tema nime hakkab Jumal tegutsema. Ta on otse kui hea karjane, kes jätab oma 99 lambukest karjakoera hoolde ja tormab appi kaljuäärel rippuvale lambukesele - see tähendab meile. Oma elu ohtu seades haarab Ta kinni meie villasest kasukast, tõmbab meid kaljujärsakult enda õlgadele ja viib meid teiste lambukeste juurde tagasi.

Ja isegi siis, kui me oleme niivõrd eksinud ja eluraskuste alla maetud, nii eksinud, et me ei suuda enam Jumalatki appi hüüda - me oleme samamoodi vait ja liikumatud nagu kadunud drahmiraha - hakkab Jumal tegutsema. Ta läidab lambi nagu naine, kes otsib kadunud drahmiraha, Ta kraabib kambri muldses põrandas nii, et küüned on verised - ta otsib, kuni meid leiab.

Jumala tingimusteta ja lõputut armastust inimese vastu kinnitavad ka Kristuse sõnad Tema õpilasetele, kes tülitsesid, ja Jeesus ütleb: Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane, sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!”

Kallid sõbrad!

Me näeme, et Jumal ei puhka, Ta on alati meie jaoks olemas.
Kuna Tema on meie muldsetesse kehadesse puhunud sisse oma hingeõhu ja andnud meile Elu ja me oleme tema näo järgi ning Tema sarnased, ja kuna me oleme Tema kaasteenijad ja kaasvalitsejad, siis oleme ka meie, Jumala eeskujul ja koos Jumalaga, kutsutud teenima, mitte leigelt, mitte ükskõikselt, mitte laisalt aga kuuma südamega ja selge mõistusega. Mitte selleks et Jumal kuidagi vajaks meie tööd, aga selleks, et kogu langenud loodu ja iga ligimene jälle Jumala ette tuua, et kogu loodu saaks jälle uueks, rikkumatuks ja vaimseks –  saaks pühaks.
Ja lõpuks ütleme: Sinu kätte, oh Issand, annan ma oma vaimu, Sina ise õnnista ja juhata mind igavesel eluteel! Aamen!

Püha Süüria Efraimi palve järgi
preester Aabraham