Möödas on nii rahvakalendri kui ka kristliku maailma ühed suuremad – Meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise pühad või rahvakeeles Jõulupühad. Jõulupüha - Kristuse sündimise püha teenistused olid pühendatud Kristuse sündimisele Pettlemmas, Issanda Ingli kuulutusele, taevaste vägede kiitusele ja karjaste rõõmule kuid ka hommikumaa tarkade saabumisele (Mt 2.1-12). “Lääne-kirikus” tähistatakse hommikumaa tarkade saabumist aga ka Kristuse ilmumist 6. jaanuaril. Sealt ka kolmekuningapäev - kolmekuningapüha nimetus. Õigeusukirik tähistab samal 6 jaanuari päeval Issanda ristimise ehk Jumala ilmumise püha või ka Jordanipüha. Sellel pühal toimub suur veepühitsus siit ka Veeristsepüha nimetus.
Kreeka keeles kutsutakse Issanda ristimise püha epifaania’ks ehk ilmumiseks ja ka theofaania’ks ehk Jumala ilmumiseks. Issanda ristimise püha on laiahaardeline ja sügav. Selle mõistmine, nii palju kui võimalik, on oluline ristiusu põhialuste mõistmiseks.
Kristuse ristimise püha kandev teema on Kolmainu Jumala ilmumine: Jumal Isa tunnistas Jeesuse oma pojaks ja Püha Vaimu nähti tuvikesena laskuvat Isalt Pojale (Jh1:29-34).
Samal ajal räägib Issanda ristimise püha Kristuse maapealse kuulutustöö algust, millega ta tuli maailma valgustama (Mt 3:16-17). Jordanipüha Liturgial laulame: „Oh Kristus Jumal, kes Sa oled ilmunud maailma valgustama, au olgu Sulle!“
Valguse püha nime all tunti seda püha esimestel sajanditel ja sellel päeval toimus rohke inimeste ristimine.
Paratamatult kerkib küsimus: miks toimub Kristuse ristimine? Inimese ristimine on arusaadav: inimene sünnib patus ja läheb ristimisvette patusena. Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimes, läbi müsteeriumi, sureb inimene lihalikuks patueluks ja sünnib uuesti Pühas Vaimus eluks Kristuses.
Aga Kristus, kes oli patuta? Sellele vastab kaanoni tekst, mida Liturgial laulame: „Kuigi Jumal ei vajanud ristimist, siiski laskis Ta end Jordanis ristida patuste inimeste pärast.“ Kristus olles tõeline Jumal võttis endale inimese kuju, et saada tõeliseks inimeseks, et saada osa meie elust, et saada kiusatud nagu meiegi, selleks, et ka meie saaksime osa tema elust. Kristuse ristimine tähendab kogu inimkonna ristimist. Kristuse ristimisel on lisaks veel kosmiline tähendus. Kristus ei kaasanud endaga ristimisele Jordanis mitte ainult inimese vaid ta pühitses ka Jordani vee, kaasates pühitsusse kogu loodu selleks, et inimene koos kogu looduga saaks vaimseks, rikkumatuks ja pühaks.
Vesi on energia kandja ja inimene on Jumala kaastööline tema hea majapidaja. See on ka põhjus, miks me võtame Jordanipühal pühitsetut vett oma kodudesse. Seda suurt veepühitsust Issanda ristimise päeval pühitsetakse üks kord aastas. Sellel pühal pühitsetud vesi kannab endas Jumala, meile lõpuni hoomamata, Suurt Väge.
Suure veepühitsuse oluline moment on see, kui preester kastab risti kolm korda vette, meenutamaks Kristuse ja iga kristlase kolmekordset kastmist ristimisel. Siinjuures on väga tähtis rõhutada, et veepühitsus ei teostu mitte preestri ega kaaspalvetajate maagilise tegevuse läbi, vaid nende palvete peale kordab Kristus ise seda pühitsust, mille ta esimest korda andis Jordani veele oma ristimisel. Täpselt sama moodi nagu Jumal pühitses inimese ja kogu loodu pühitsemiseks Jordani vee, pühitseb Jumal ka Suurel Veepühitsusel meie poolt tema ette toodud vee, nii meie kui ka kogu loodu pühitsemiseks. Seepärast saage julgelt osa sellest Suurest Veepühitsusest ja võtke seda pühitsetud vett kaasa nii enda kui ka oma lähedaste tarbeks ja kodude pühitsemiseks.
EAÕK Hiiumaa preester Aabraham Tölpt
Teine Ikoon: Meie Issanda, Jumala ja päästja Jeesuse Kristuse ristimise, jumalailmumise ikoon.