Õigeusukirik Hiiumaal
  • Esileht
  • Teated ja uudised
  • Lugemiseks
  • Õigeusk Hiiumaal
  • ELUST HIIUMAAL
  • Puski Kiriku taastamine
  • Katehees

Suure neljapäeva mõtisklus

Lugemiseks

  • Suur reede
  • Suur paast kui harjutus
  • Miks me muretseme?
  • Surmast hingedepäeva eel
  • Mõtisklus kloostrielust ja munklusest
  • Kristliku Kiriku roll muutuvas maailmas
  • Pere ja ühiskond
  • Ristija Johannese sünnist
  • Kuriste Jumalasünnitja sündimise kirik
  • Essee Paastumisest
  • Mõtisklus JÕULUIMEST
  • Mõtisklus Kristuse ristimise, jumalailmumise pühast
  • Andeksandmine on südame seisund
  • Tarasiuse kolm mõtisklust:
  • Suure neljapäeva mõtisklus
  • Mõtisklus ülestõusmispühadest ühiskonnas
  • Johannes Kuldsuu Jutlus ülestõusmispühal
  • Armastuse sünd
  • Nelipühi
  • Miks korraldada perelaagrit?
  • Kristuse sündimine - Jumala aramstuse lugu
  • Ära anna mulle laiskuse vaimu
  • Aadama paradiisist väljaajamisest
  • Mõtisklus suure paastu esimesel pühapäeval
  • Kaasani Jumalaema ikoon
  • Viimse kohtu, lihast loobumise pühapäev
  • Nelipühist ja Pühast Vaimust
  • Halvatu pühapäev
  • Üksteistkümmend Eestimaa märtrit
  • Ma ei ole kunagi üksi
  • Miks me palvetame?
  • Mõtisklus SUURE PAASTU esimesel pühapäeval
  • Vaga Eefraim Süürlase palve
  • Ristikummardamise pühapäev
  • Piiskopmärter Peeter
  • Pühast õlitamissalasusest
  • Tabori mäe valgus
  • Tähendamissõna kadunud pojast
  • Issanda muutmise püha, valgus Taabori mäel
  • Kristuse sündimine JUMALA "PÄÄSTEPLAAN"
  • Johannes Kuldsuu jutlus almusest
  • Samaaria naise pühapäev
  • Paasaläkitus 2021
  • Kristliku eetika pastoraalne suhtelisus, Tauri Tölpt
  • Tölneri ja Variseri pühapäev
  • Häbist
  • Õigeusu pühapäev
  • Suure Neljapäeva mõtisklus
  • Jõulusõnum aastal 2022

Suure Neljapäeva mõtisklus,
kirja pandud toetudes metropoliit Stefanuse enda mõtisklusele Jh 13

Suurel neljapäeval meenutab kirik mitut sündmust: Kõigepealt püha õhtusöömaaega, mil Kristus kogunes oma õpilastega  viimast korda ühise söögilaua ümber, et tähistada juutide paasapüha. Me teame, et tema järgmine söömaaeg on aegade lõpus juba Jumala riigis taevas. Keskpunktis ei ole mitte lihtsalt söömine. See loob meile kujutise kirikust.

Ta võttis leiva ja veini, õnnistas neid ja jagas oma õpilastele, öeldes: Võtke sööge, see on minu ihu, mis teie eest murtakse pattude andeksandmiseks; jooge sellest kõik, see on minu veri, uue lepingu veri, mis teie ja paljude eest ära valatakse pattude andeksandmiseks. Selle viimse söömaaja eeskujul pühitseb preester koos kogudusega Püha Vaimu väel neid Krituse Ihu ja Vere aseaineid: leiba ja veini  ja jagab meile igal jumalikul liturgial – pühitsetud leiba ja veini – Kristuse Ihu ja Verd. Kõik kes sellest osa võtavad, saavad osa Kristusest endast - astuvad temaga vahetult osadusse ja moodustavad Kiriku - Kristuse Ihu, mille pea on meie Issand Jeesus Kristus.

Jumal ütleb Aadamale ja Eevale: hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd pead sa surema! Sa ei tohi süüa! Ja nüüd Kristus meie Jumal ütleb: Sööge! See on Minu Ihu ja see on Minu Veri.

Vana Testament ja Uus Testament. Teatavas mõttes on sama olukord aga teises suhtes ja kardinaalselt vastassuunaline. Selleks, et elada peab inimene sööma. Mõlemal juhul süüakse. Esimesel juhul toob see kaasa surma. Teisel juhul, see tähendab Kristuses, leiame me üles kogu elu täiuse. Aadama ja Eeva poolt kaotatud paradiis on uueks loodud Kristuse poolt viimase õhtusöömaja hetkel. Sest toit on alati osadus.

Aadam ja Eeva lõhkusid selle osaduse. Viimsel õhtusöömajal see taastati. Euharistia on Kristusega üheks saamine, see tähendab Kristus võtab meid oma ihusse vastu läbi Euharistia.  Igaühe meist, kes me sellest Euharistiast osa saame, ja Ta võtab vastu kogu Kiriku. Iga Kristuse ihu liikme.

Ja siis tõuseb Jeesus üles õhtusöömajalt, võtab rätiku ja vöötab ennast sellega. Me näeme, et Jeesus valmistab oma jüngrite jalgade pesemiseks, see näitab tema armastust, kuid ka tema alandlikkust. Evangelist Johannes kirjeldab seda kõike väga üksikasjalikult.

Tol kaugel ajal, kui inimene sisenes majja siis pesti ta jalgu. Käidi palju palja jalu, jalad olid tolmused ja tolmuste jalgadega majja ei lastud. Jalad pesti puhtaks. Aga jalgu ei pesnud mitte majaisand aga orjad pesid külaliste jalgu. Keegi ei osanud endale ette kujutada, et peremees alandab ennast ja peseb külaliste jalgu. Aga Kristus Jumalana on valmis seda tegema. Valmis selleni minema. Selles seisneb armastus! 

Ma arvan, et see on üleskutse meile kõigile. Kristus ütleb, milline peab olema meie hoiak. Ja Kristus ise annab meile selleks eeskuju. Ta võtab rätiku ja vöötab ennast sellega ja valmistub oma diakooniaks, oma teenimiseks.

Ja mida see tähendab, pesta teise inimese jalgu? See tähendab seda, et teise inimese teenimine oma venna teenimine, vaese, väiksema, vähema teenimine on ülitihedalt seotud alatari teenimise ja Euharistiaga. Sellest räägib pikalt püha Johannes Kuldsuu. Selline peab oleme meie arusaam vaese teenimisest. Ja see on väga oluline kuidas tänapäeva Kirik, kuidas tänapäeval igaüks meist mõistab vaese teenimist, vähema teenimist, alandatu teenimist.

Miks on meil kohustus hoolt kanda vaeste eest? Sõna vaene mõtlen ma siin palju laiemas tähenduses. Miks me pühitseme Euharistiat ja kuidas meie käitume, mitte ainult vaese suhtes materiaalses mõttes, aga patuste suhtes, sest ka nemad on vaesed?

Elus on hetki kus me tahame minna kõrgemale aga me ei suuda, elus on hetki, kus me isegi enese seest Jumalat ei leia. Ja võibolla just neil hetkil suudame me Jumalat leida kuskilt altpoolt, olukorrast, mis on veel keerulisem ja raskem kui seda on meie oma. See tähendab teise inimese viletsuses, teise inimese teenimise  ahastuses.

Kui me aitame patusel oma patust pöörduda, august välja tulla ja ei tee seda ülevalt alla, vaid teeme seda teenides alandlikkuses ja tõelises teenimises, siis see ongi see, mida Kristus on meid kõiki enda eeskujul kutsunud tegema.

Veel meenutame me Suurel neljapäeval, kuidas pärast õhtusöömaaega Jeesus Ketsemani aias palvetas. Seal saab ta tundma suurimat ahastust, sest Jumala Pojana läheb ta surma, kuigi on ise patuta. Siiski ütleb ta: "Isa. Sündigu Sinu, mitte minu tahtmine." Selles lauses väljendub tõeline kuuletumine.

Viimaks meenutamegi Juuda äraandmist, kes julges osa võtta pühast õhtusöömaajast, samal ajal plaanides reeta ja välja anda oma õpetaja.  Evangelist Johannes ütleb Juuda lahkumise kohta pühalt õhtusöömajalt: “Kui siis Juudas oli võtnud palakese vastu, lahkus ta kohe”, ja Johannes lisab väga jõuliselt: “aga oli öö”. 

Juudas läheb välja, et teha teoks oma surma tegu. Ülemine tuba on täis valgust, mitte sellepärast, et seal on lambid aga selle pärast et seal on Kristus ja Juudas läheb sealt välja öösse ja selle öö lõpus on surm. Igal aasta kui me seda evangeeliumiteksti loeme kogeme me seda. Ja küsimus on alti see sama: Kas ma nagu Juudas lähen öösse või jään nagu Jüngrid sinna ülemisse tuppa. Väljas oli öö, aga öö oli ka siis kui Kristus kannatas. Kui Juuda öö viib meid välja surmale siis Kristuse öö viib meid välja ülestõusmisele.

Õigeusukirik Hiiumaal:
EAÕK Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise Kogudus
Koguduse igapäevase tegevuse toetamiseks:
Pank: SWEDBANK, IBAN:  EE232200221048456181

Sihtotstarbeline arve Puski Kristuse sündimise kiriku taastamiseks:
SAAJA: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku
Puski Kristuse Sündimise kogudus
AS LHV Pank, IBAN: EE377700771011670732

Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku
Puski Kristuse Sündimise Kogudus
Koguduse igapäevase tegevuse toetamiseks:
COOP Pank: IBAN: EE094204278632837107

Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte
nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat (2Kr 9:7)

Kontakt: EAÕK Hiiuma koguduste preester Aabraham Tölpt 
E-post aabraham@eoc.ee
GSM +372 50 90 251
  • EST
  • ENG
  • Esileht
  • Teated ja uudised
  • Lugemiseks
    • Suur reede
    • Suur paast kui harjutus
    • Miks me muretseme?
    • Surmast hingedepäeva eel
    • Mõtisklus kloostrielust ja munklusest
    • Kristliku Kiriku roll muutuvas maailmas
    • Pere ja ühiskond
    • Ristija Johannese sünnist
    • Kuriste Jumalasünnitja sündimise kirik
    • Essee Paastumisest
    • Mõtisklus JÕULUIMEST
    • Mõtisklus Kristuse ristimise, jumalailmumise pühast
    • Andeksandmine on südame seisund
    • Tarasiuse kolm mõtisklust:
      • 1. Millised on ligimesearmastuse piirid, kas armastusel peaks olema piire?
      • 2. Miks ma peaksin igatsema paradiisi?
      • 3. Kui peremudelid muutuvad, siis kas väärtused jäävad?
    • Suure neljapäeva mõtisklus
    • Mõtisklus ülestõusmispühadest ühiskonnas
    • Johannes Kuldsuu Jutlus ülestõusmispühal
    • Armastuse sünd
    • Nelipühi
    • Miks korraldada perelaagrit?
    • Kristuse sündimine - Jumala aramstuse lugu
    • Ära anna mulle laiskuse vaimu
    • Aadama paradiisist väljaajamisest
    • Mõtisklus suure paastu esimesel pühapäeval
    • Kaasani Jumalaema ikoon
    • Viimse kohtu, lihast loobumise pühapäev
    • Nelipühist ja Pühast Vaimust
    • Halvatu pühapäev
    • Üksteistkümmend Eestimaa märtrit
    • Ma ei ole kunagi üksi
    • Miks me palvetame?
    • Mõtisklus SUURE PAASTU esimesel pühapäeval
    • Vaga Eefraim Süürlase palve
    • Ristikummardamise pühapäev
    • Piiskopmärter Peeter
    • Pühast õlitamissalasusest
    • Tabori mäe valgus
    • Tähendamissõna kadunud pojast
    • Issanda muutmise püha, valgus Taabori mäel
    • Kristuse sündimine JUMALA "PÄÄSTEPLAAN"
    • Johannes Kuldsuu jutlus almusest
    • Samaaria naise pühapäev
    • Paasaläkitus 2021
    • Kristliku eetika pastoraalne suhtelisus, Tauri Tölpt
    • Tölneri ja Variseri pühapäev
    • Häbist
    • Õigeusu pühapäev
    • Suure Neljapäeva mõtisklus
    • Jõulusõnum aastal 2022
  • Õigeusk Hiiumaal
    • Mida tähendab õigeusk?
    • Kuriste Jumalasünnitaja sündimise kirik
    • Malvaste prohvet Eelija kabel
    • Puski Kristuse Sündimise Kirik
    • Kõpu püha apostel Andrease Esikutsutu kirik
    • Kuri Taevasseminemise õigeusu kiriku varemed ja endine õigeusukiriku koolimaja
  • ELUST HIIUMAAL
    • Koguduste ühinemine
    • Perelaager Hiiumaal
  • Puski Kiriku taastamine
  • Katehees
  • EST
  • ENG